Viigerhüljes

Viigerhüljes elab Läänemeres,
rannikuäärsetel laiudel.
Viiger toitub kaladest,
ja teistest mere selgrootutest.

Globaalselt on viiger üks arvukamaid,
ja laiemalt levinud hülgeliike.
Ta asustab arktilisi meresid
ning Atlandi ja Vaikse ookeani rannikuid.


Autor Mari-Liis Poom.

Randalhüljes

Randalhüljes on loivaline,
kes kiskaliste seltsi kuulub.
Ta on levinud Põhjapoolkera,
rannikuäärsetel aladel.

Randal on väga seltsiv loom,
aga Maismaal on nad arglikud.
Kuid päris külg külje kõrval,
neile ei meeldi elada.

Randali paaritumine toimub vees,
ühes teatud kindlas kohas.
Sinna kogunevad poegivad emased,
kes korraga ühe poja sünnitavad.

Võõrutab end emane randal,
ühe kuu jooksul oma poegadest.
Misjärel kohe emased,
uueks sigimiseks valmis on.


Autor Mari-Liis Poom,

Merilõvi

Merilõvi on veeimetaja,
kes on suurepärane ujuja.
Ta suudab olla väga väle,
ning saaklooma kiiresti tabada.

Merilõvi tiinus kestab,
mitte rohkem kui 10 kuud.
Tal sünnib korraga üks poeg,
keda ta imetab 7 kuud.

Oranž on merilõvi värvus,
kes rannikuvetes pesitseb.
Tšiilis, Peruus ja Argentiinas,
võime me teda kohtata.


Autor Mari-Liis Poom.

Hallhüljes

Hallhüljes on suur kiskjaline,
kes Atlandi ookeanis elutseb.
Ta on paindliku toiduvalikuga
ning ei söö ka iga päev.

Tema toiduks on erinevad kalad,
vähid ja ka limused.
Hallhüljes võib toitumisel saaki,
püüda ka kalapüügivõrkudest.

Hallhüljes on vähem inimpelglik,
sest kalapüügi lähedal teda kohata võib.
Ta on suheliselt sotsiaalne loom,
kes aastaringselt karjadesse koguneb.

Autor Mari-Liis Poom.

Kalaan

Kalaan ehk merisaarmas on,
kärplane, kes elab vees.
Ujub ta hästi kiiresti,
ja sööb meresaadusi.

Elab ta leheadrutihnikus,
riffidel ja kaljusel mererannikul.
Nende elupaigad inimestele,
raskesti kättesaadavad on.


Autor Mari-Liis Poom.

Vaal

Vaal on suur veeimetaja,
kes vaalaliste seltsi kuulub.
Ta on laiem kui delfiin,
kes Euroopa vetes elutseb.

Kuid veel võib vaalu kohata,
suures vaalakeskuses.
Seal palju külastajaid käib,
kes vaalast pilti tahavad.


Autor Mari-Liis Poom.

Hai

Hai on suur veeimetaja,
kes Atlandi ookeanis elutseb.
Kuid teda võib veel kohata,
ka Euroopa merevees.

Kui hai on aga näljane,
siis ta võib ka rünnata.
Sest mitte ükski inimene,
pole hai käest pääsenud.


Autor Mari-Liis Poom.

Gerbera

Gerbera ilus lilleke,
kuid kapriisne taimeke.
Sest teda teisel aastal on,
väga raske saada õitsema.

Pärineb ta Lõuna-Aafrikast,
mis karikakra õisi meenutab.
Kirjuks kisub silme ees,
tema värvivalik nii rikkalik.

Kuid gerberale sobib ikka,
valgustatud kasvukoht.
Aga tuuletõmbe kohti,
tuleks siiski vältida.

Autor Mari-Liis Poom.

Jõuluöö

Jõuluöö on imeline,
mil õues sajab palju lund.
Maa on paksult lumine,
mis päikesekäes sätendab.

Jõuluööl on pime väljas,
aga toad on valged igal pool.
Sest lapsed kinke pakivad,
ning kuuse alla panevad.

Kui on aga hommik taas,
siis tuleb vara ärgata.
Sest uksest sisse õigepea,
võib tulla jõulutaat nii hea.


Autor Mari-Liis Poom.

Nartsiss

Nartsiss on ilus lilleke,
mis kasvab lillesibulast.
Nartsiss on valgete õite,-
ja kollase südamega taimeke.

Nartsiss on kevadlilleke,
mis lõhnab hästi kenasti.
Tema valged õielehed,
teevad soojaks südamed.


Autor Mari-Liis Poom.

Sinilill

Sinilill on lilleke,
mis õitseb ikka kevadel.
Tema õielehed on,
nii imeliselt sinised.

Sinililled soojaks teevad
ikka minu südame.
Kuid need kasvavad veel ka,
Koreas, Ameerikas ja Jaapanis.

Kuid sinililli kutsutakse,
Jürilill, lumelill ja lumekelluke.
Sest mis kevad see ikka oleks,
kui me elus poleks sinilille ilu.


Autor Mari-Liis Poom.

Tulp

Tulp on ilus kevadlill,
mis suveläbi õisi loob.
Tulpe võib olla mitut värvi,
nii punaseid kui kollaseid.

Kui istutad tulbi aeda sa,
siis peab hästi kastma ka.
Sest kui tulp saab vähe vett,
siis longu vajub tulbiõis.

Kui tulbiõied langevad,
siis lõpetab ta õitsemist.
Et kevadel siis õitsema,
võiks ta jälle hakata.


Autor Mari-Liis Poom.

Punane roos

Igas roosiaias on,
palju roose punaseid.
Need roosid on nii imelised,
mis teevad soojaks südame.

Kui roosi aeda istutad sa,
siis pead hästi kastma ka.
Sest iga lill ju tahab saada,
kasvamiseks ikka vett.

Kuid kui tuleb aga talv,
siis peab roosi katma ka.
Sest roos on selline lilleke,
mis närbub, kui ta külma saab.


Autor Mari-Liis Poom.

Valge roos

Igas roosiaias on,

valged roosid olemas.

Need roosid on nii ilusad

ning lõhnavad ka kenasti.

Kui istutad roosi aeda sa,

siis pead hästi kastma ka.

Sest muidu roosid närbuvad,

ja lehedki maha kukuvad.

Kuid kui kastad hästi sa,

siis edasi ta kasvab ka.

Ning Talveks kinni katma sa,

pead need kuuseokstega.

Autor Mari-Liis Poom.

Delfiini lugu

Oli kaldale uhutud Delfiin,
kes sabapidi püüniste vahele jäi.
Siis aga ilmus rannale poiss,
kes lõikas läbi püünised.

Niimoodi vabaks sai Delfiin,
kelle uus kodu oli Merelooma haigla.
Seal tegeleti temaga ja raviti ta saba,
kuid amputeerima pidi selle siiski.

Siis sabata ujuda proovis Delfiin,
kuid hästi ei tulnud see välja tal.
Ta liigutas saba vasakule-paremale,
kuid saba üles-alla liikuma peab.

Siis aga tuli üks tuntud arst,
kes sabaproteesi Delfiinile tegi.
Kuid Delfiinile ei meeldinud sabaprotees,
hakkas ta vingerdama ja proteesi katki tegi.

Siis aga arst tegi teise proteesi,
kuid seegi ei sobinud Delfiinile hästi.
Ning kui arst tegi veel kolmanda proteesi,
siis rahunes maha ka lõpuks Delfiin.


Autor Mari-Liis Poom.

Boa

Boa on selline roomaja,
kes liigub ringi öösel.
Kuid kui õues on sobiv päike
siis võtab päikesevanni ta.

Boad ei ole mürgised,
vaid on hoopis mürgita.
Ta pole just osav jahimees,
kuid nädalaid söömata olla võib.

Boad on loomtoidulised,
kes rahulikult saaklooma haaravad.
Tema saagiks langevad,
sisalikud, linnud ja imetajad.

Kuid tavaolukorras boa,
inimest ei ründa.
Välja arvatud juhul,
kui ta väga näljane on.


Autor Mari-Liis Poom.

Püüton

Püütonid on roomajad,
kes ei ela Eestis.
Kohata me võime neid,
vaid Aafrikas, Aasias ja Austraalias.

Püütonil on säilinud,
kaks ühesugust kopsu.
Tema suurim vaenlane,
on ikka inimene.

Kui püüton oma peas on,
ei tohi teda segada.
Sest muidu võib nii juhtuda,
et tuleb ta ja kägistab sind.


Autor Mari-Liis Poom.

Kameeleon

Kameeleon on roomaja,
kes muudab oma värvi.
Vastavalt siis sellele,
mis ta meeleolu on.

Tema värv on roheline,
täpselt nagu murugi.
Kuid kui süüa tahab ta,
siis ikka pika keelega.

Peamine toit on putukad,
mille ta tervelt alla neelab.
Kuid ta oma silmadega,
selja taha näha võib.

Kameeleon ei ela Eestis,
sest siin on tal liiga külm.
Kuid kohata me võime teda,
hoopis Aafrikas ja Aasias.


Mari-Liis Poom.

Kilpkonn

Kilpkonn ujub ringi vees,
kuid maapeal käib ta munemas.
Kui on tal munad munetud,
siis jätab munad omapäi.

Kui on pojad koorunud,
siis hakkavad nad minema.
Ikka, ikka mere poole,
kus on nende emagi.


Autor Mari-Liis Poom.