Lumetorm

 Öösel algas lumemöll,

kui tuli maha hunnik lund.

Kõikjal teedel lumevallid,

inimesed lumevangis.

Unenägu

 Nägin eile öösel unes,

kuidas kiisu kõndis õues.

Tahtis puudel ronida,

aga hoopis lõksu jäi.

Äkki tuli vastu koer,

Nägi kiisut puude peal.

Järsku taipas kutsa siis,

et kiisul abi vaja on.

Läks siis kiirelt kutsake,

tuletõrjemajasse.

Ütles kiirelt, tulge ruttu,

kiisu lõksus puudel on!

Ja viimaks kiisu kiiresti,

puudelt ära päästeti.

Ning siis kiisu tänas kõiki,

Oma suure nurruga.

Autor Mari-Liis Poom.

Põhjatu auk(unenägu)

 Nägin eile öösel unes,

kuidas kõndisin ma õues.

Läksin aina edasi,

kuni auku kukkusin.

Nii ma aina langesin,

langesin ja langesin.

Aga valgust polnud näha,

sest lõppu ei olnud kusagil.

Autor Mari-Liis Poom.

Unenägu

 Väike/päike võttis nägu,

säras vastu nagu kägu.

Sinisilmsed liblikõied,

lendasid kuis punapõied.

Tähed taevas sätendasid,

kuu seevastu helendas.

Linnuteel veel lendas ringi,

ära eksind täheke.

Maasikad need raiesmikul,

muudkui aga punetasid.

Lilleõied muruplatsil,

samal ajal kolletasid.

Autor Mari-Liis Poom.

See luuletus on minu unenäost!

TERE TULEMAST OKTOOBER

 Vihmakuul on märjad silmad,

saabuvad nüüd sügisilmad.

Kogu maa on uttu mattund,

muru vallaga on kattund.

Viinakuul on toobrid täis,

sel, kes Lätist toomas käis.

Aga see, kel mahl veel käärib,

limpsib rõõmsalt purgiäärist.

Rehekuul näeb aias taaki,

kokku korjata on vaja saaki.

Aidast kuuled hirmsat laksu,

talumees teeb rehepeksu.

Porikuu ei ole kitsi,

kõikjal pori näkku pritsib.

Kõrvits naerusuu teeb pähe,

Oktoobrit tervitama läheb.

Autor, Mari-Liis Poom.