Toonekurg

 Istun mina aias toolil,

mõtteid aina mõlgutan.

Äkki märkan, põllul kõnnib,

kurg, kes nokka plaksutab.

Otsib kurekene süüa,

mida pole leidnud veel.

Aga siis ta teele trehvab,

konnakene üksinda.

Konn siis mõtleb, kuhu pakku,

kure eest küll peitu minna.

Ning siis nägi konnakene,

väljapääsu augukest.

Puges konn siis mutiauku,

mõtles siis, et peidab end.

Aga näljas kurekene,

leidis konna ikka ülesse.

Autor Mari-Liis Poom.

Tähed ja kuu

Kui on taaskord kätte jõudnud,

üks imekaunis õhtutund.

Mil taevakaarde ilmuvad,

tähed ning ka kuldne kuu.

Tähed meile näitavad,

valgust, et näeks koduteed.

Kuul on aga selle peale,

naerumuie ikka suul.

Kuu on taevas ainult öösel,

nagu seda on ka tähed,

Ning kui õues piilub valgus,

ilmub taeva peagi päike.

Autor Mari-Liis Poom.

Kanad ja kukk

Kanad tulid meie perre,

siis kui algas suvi soe.

Kaks neist kirjud, kaks on valged,

ning üks kana pruungi on.

Ega väiksed kaagutajad,

kohe siis ei munenud.

Ikka algul sõid nad putru,

ning ka vitamiini said.

Nüüd hakkas mune tulema,

kui kanad palju suuremad.

Saabus meie perre veel,

kena, armas kukepoiss!

Autor Mari-Liis Poom 

Sügistööd

Kui kätte jõudmas sügis on,

siis põllumees ei maga und.

Vaid kibekiirelt ruttab ta,

põllule tööd tegema.

Kui vili valmis ja saak on küps, 

siis kombaini ootab põllumüks.

Aeg saaki põllult koristada,

ning käru peale hõljutada.

Kui saak on põllult koristatud,

 ja kuivatisse lohistatud.

Siis aeg on põhud rulli lüüa,

ning vedada need ulu alla.

Autor Mari-Liis Poom.

Laevahing

Keset lõputut ookeani vett,

reisis suur laev, kus peal palju mett.

Reisijaid morjendas see, mis saab siis,

kui ühtäkki suur pauk laeva põhja viib.

Aga korraga nägid nad ees,

üht valget nina välja paistmas veest.

See oli suure jäämäe tipp,

mille otsa laev sõitis, täitsa lõpp.

Laev vajus kiiresti ookeanipõhja,

pääsesid need, kes päästepaati jõudsid.

Nüüd puhkab laevale igavesti seal,

kus ta hing rahu saama peab.

Autor Mari-Liis Poom.