Istun mina aias toolil,
mõtteid aina mõlgutan.
Äkki märkan, põllul kõnnib,
kurg, kes nokka plaksutab.
Otsib kurekene süüa,
mida pole leidnud veel.
Aga siis ta teele trehvab,
konnakene üksinda.
Konn siis mõtleb, kuhu pakku,
kure eest küll peitu minna.
Ning siis nägi konnakene,
väljapääsu augukest.
Puges konn siis mutiauku,
mõtles siis, et peidab end.
Aga näljas kurekene,
leidis konna ikka ülesse.
Autor Mari-Liis Poom.