Vana-aasta õhtu läheb

Vana-aasta õhtu läheb
suure tulede mölluga.
Ja tema kannul kikivarvul
saabumas pea Aasta uus on.


Autor Mari-Liis Poom.

Metsas palju kuuski

Metsas palju kuuski kasvab
ja kuuse kõrval jänes istub.
Ootab oma poegi ta,
kes metsaveerel mängivad.


Autor Mari-Liis Poom.

Tähistaevas

Tähistaevas näha võid
palju tähti säramas.
Kuid kõige kaunim täht seal on
ikka ere Põhjanael.


Autor Mari-Liis Poom.

Kui metsas kasvab

Kui metsas Kuusepuu
ja selle okstel lund näed sa.
Siis tea et talv on peagi käes,
ning jõulud ukse ees on taas.


Autor Mari-Liis Poom.

lumesadu

Lumesadu tähesära
tähistaevas kullapada.
Otsib väike pilvetüdruk
sealt kulda oma perele.


Autor Mari-Liis Poom.

Sõidavad saanid

Sõidavad saanid
ja säravad tähed.
Häramas on kuused
ning tuledes on majad.
jõuab iga hetk jõulumees ka,
et kinke jagama saaks hakata.


Autor Mari-Liis Poom.

Põhjapõdrad jooksevad

Põhjapõdrad jooksevad
mööda lumist metsateed.
mängides ei saagi aru,
et kätte jõudnud õhtutund on.


Autor Mari-Liis Poom.

põhjapõdrad metsateel

Põhjapõdrad metsateel
kaotanud on kodutee.
Kuid peagi leiab jõuluvana,
üles oma sõbrad head,


Autor Mari-Liis Poom.

Tähti taevas säramas

Tähti taevas säramas,

näed kui lähed õue sa.

Kuid samal ajal sajab taevast,

alla lumehelbeid ka.

Autor Mari-Liis Poom.

Tähed taevas

Tähed taevas säravad,
ja põdrad metsas mängivad.
Otsivad nad põdrasammalt,
mida põske panna võiks.


Autor Mari-Liis Poom.

Kuusepuu

Kuusepuu nii sädelev,
jõulud tulnud lumised.
Kuusetipus särab täht
ning kõikjal mäed on lumised.


Autor Mari-Liis Poom.

Taas talv on tulnud

Taas talv on tulnud
külm ja pime
Lund sajab õues
ning härmas on puud.
Talv on lausa imeline,
sest jõulud tulnud taaskord on.


Autor Mari-Liis Poom.

Mööda taevalaotuseid

Mööda taevalaotuseid
sõidab ringi jõulusaan.
Saani peal on kingikotid,
mis on vaja ära jagada.

Põhjapõdrad magavad
metsas paksu lume sees.
Nad peavad jõudu koguma,
et saaksid jälle lennata.


Autor Mari-Liis Poom.

Põhjapõder Kõnnib

Põhjapõder kõnnib mööda,
väikest lumist metsarada.
Otsib taga jõuluvana,
kes ta siia maha jättis.


Autor Mari-Liis Poom.

Põhjapõdrad

Põhjapõdrad jooksevad
mööda lumist rada.
Otsivad nad kohta kus,
pikast teekonnast puhata võiks.


Autor Mari-Liis Poom.

Lumememm

Lumememm see seisab õues,
käes tal luud ja kaelas sall.
Vaatab, kuidas lapsed teevad,
talle seltsiks lumememmesid.


Autor Mari-Liis Poom.

Päkapikud kõnnivad

Päkapikud kõnnivad
õues paksu lume sees.
Käes põlemas neil laternad,
mis valgust koduteel näitavad.


Autor Mari-Liis Poom.

Kuusepuu mis sädeleb

Kuusepuu mis sädeleb,
toas nii armsalt kenasti.
Kuulid kõlisemas okstel,
ja kingitused kuuse all.


Autor Mari-Liis Poom.

Aaret otsib päkapikk

Aaret otsib päkapikk,
paksus lumes sumbates.
Kõnnib kodu poole taas,
latern käes tal kumamas.

Autor Mari-Liis Poom.

Pilla palla lumepall

Pilla palla lumepall,
päkapikk on kuuse all.
Käes tal kumab ilus latern,
mis paistab kodust kaugele.


Autor Mari-Liis Poom.

Vana-aasta

Vana-aasta saladused,
Uue aasta lubadused.
Vanal aastal olnud teod,
Uuel aastal ei kordu eal.

Autor Mari-Liis Poom.

Jõuluootus

Jõuluootus, jõulusoojus,
päkapikud, kommi lootus.
Jõuluvana kingipakid,
viib kuuse alla võluväel.


Autor Mari-Liis Poom.

Lumi särab

Lumi särab, lumi sulab,
tali tuleb nii et vurab.
lumehelbeid sajab taevast
Maa on valge igal pool.


Autor Mari-Liis Poom.

Mõõkvaal

Mõõkvaal on suurim vaalaline,
kes delfiinlaste sugukonda kuulub.
Ta elab kõigis ookeanides,
nii külmades kui ka troopilistes vetes.

Mõõkvaal tippkiskja on,
kelle toiduks on kalad, vaalad, haid.
Kuid looduses ta inimesele,
mitte mingit ohtu ei kujuta.

Kui akvaparki satud sa,
siis vaata vaala eemalt ka.
Sest on teada juhtumeid,
kus on mõõkvaal surmanud.


Autor Mari-Liis Poom.

Pärituul ja vastutuul

Pärituul see hoogu andku,
tarkus kaugemale kandku.
Õnne elus ikka tulgu,
rõõmuhõiskeid palju olgu.

Vastutuul see hoogu võtku,
mured peast kõik ära viigu.
Siis võib pihta hakata,
suure sünnipäevatralliga.


Autor Mari-Liis Poom.

Viigerhüljes

Viigerhüljes elab Läänemeres,
rannikuäärsetel laiudel.
Viiger toitub kaladest,
ja teistest mere selgrootutest.

Globaalselt on viiger üks arvukamaid,
ja laiemalt levinud hülgeliike.
Ta asustab arktilisi meresid
ning Atlandi ja Vaikse ookeani rannikuid.


Autor Mari-Liis Poom.

Randalhüljes

Randalhüljes on loivaline,
kes kiskaliste seltsi kuulub.
Ta on levinud Põhjapoolkera,
rannikuäärsetel aladel.

Randal on väga seltsiv loom,
aga Maismaal on nad arglikud.
Kuid päris külg külje kõrval,
neile ei meeldi elada.

Randali paaritumine toimub vees,
ühes teatud kindlas kohas.
Sinna kogunevad poegivad emased,
kes korraga ühe poja sünnitavad.

Võõrutab end emane randal,
ühe kuu jooksul oma poegadest.
Misjärel kohe emased,
uueks sigimiseks valmis on.


Autor Mari-Liis Poom,

Merilõvi

Merilõvi on veeimetaja,
kes on suurepärane ujuja.
Ta suudab olla väga väle,
ning saaklooma kiiresti tabada.

Merilõvi tiinus kestab,
mitte rohkem kui 10 kuud.
Tal sünnib korraga üks poeg,
keda ta imetab 7 kuud.

Oranž on merilõvi värvus,
kes rannikuvetes pesitseb.
Tšiilis, Peruus ja Argentiinas,
võime me teda kohtata.


Autor Mari-Liis Poom.

Hallhüljes

Hallhüljes on suur kiskjaline,
kes Atlandi ookeanis elutseb.
Ta on paindliku toiduvalikuga
ning ei söö ka iga päev.

Tema toiduks on erinevad kalad,
vähid ja ka limused.
Hallhüljes võib toitumisel saaki,
püüda ka kalapüügivõrkudest.

Hallhüljes on vähem inimpelglik,
sest kalapüügi lähedal teda kohata võib.
Ta on suheliselt sotsiaalne loom,
kes aastaringselt karjadesse koguneb.

Autor Mari-Liis Poom.

Kalaan

Kalaan ehk merisaarmas on,
kärplane, kes elab vees.
Ujub ta hästi kiiresti,
ja sööb meresaadusi.

Elab ta leheadrutihnikus,
riffidel ja kaljusel mererannikul.
Nende elupaigad inimestele,
raskesti kättesaadavad on.


Autor Mari-Liis Poom.

Vaal

Vaal on suur veeimetaja,
kes vaalaliste seltsi kuulub.
Ta on laiem kui delfiin,
kes Euroopa vetes elutseb.

Kuid veel võib vaalu kohata,
suures vaalakeskuses.
Seal palju külastajaid käib,
kes vaalast pilti tahavad.


Autor Mari-Liis Poom.

Hai

Hai on suur veeimetaja,
kes Atlandi ookeanis elutseb.
Kuid teda võib veel kohata,
ka Euroopa merevees.

Kui hai on aga näljane,
siis ta võib ka rünnata.
Sest mitte ükski inimene,
pole hai käest pääsenud.


Autor Mari-Liis Poom.

Gerbera

Gerbera ilus lilleke,
kuid kapriisne taimeke.
Sest teda teisel aastal on,
väga raske saada õitsema.

Pärineb ta Lõuna-Aafrikast,
mis karikakra õisi meenutab.
Kirjuks kisub silme ees,
tema värvivalik nii rikkalik.

Kuid gerberale sobib ikka,
valgustatud kasvukoht.
Aga tuuletõmbe kohti,
tuleks siiski vältida.

Autor Mari-Liis Poom.

Jõuluöö

Jõuluöö on imeline,
mil õues sajab palju lund.
Maa on paksult lumine,
mis päikesekäes sätendab.

Jõuluööl on pime väljas,
aga toad on valged igal pool.
Sest lapsed kinke pakivad,
ning kuuse alla panevad.

Kui on aga hommik taas,
siis tuleb vara ärgata.
Sest uksest sisse õigepea,
võib tulla jõulutaat nii hea.


Autor Mari-Liis Poom.

Nartsiss

Nartsiss on ilus lilleke,
mis kasvab lillesibulast.
Nartsiss on valgete õite,-
ja kollase südamega taimeke.

Nartsiss on kevadlilleke,
mis lõhnab hästi kenasti.
Tema valged õielehed,
teevad soojaks südamed.


Autor Mari-Liis Poom.

Sinilill

Sinilill on lilleke,
mis õitseb ikka kevadel.
Tema õielehed on,
nii imeliselt sinised.

Sinililled soojaks teevad
ikka minu südame.
Kuid need kasvavad veel ka,
Koreas, Ameerikas ja Jaapanis.

Kuid sinililli kutsutakse,
Jürilill, lumelill ja lumekelluke.
Sest mis kevad see ikka oleks,
kui me elus poleks sinilille ilu.


Autor Mari-Liis Poom.

Tulp

Tulp on ilus kevadlill,
mis suveläbi õisi loob.
Tulpe võib olla mitut värvi,
nii punaseid kui kollaseid.

Kui istutad tulbi aeda sa,
siis peab hästi kastma ka.
Sest kui tulp saab vähe vett,
siis longu vajub tulbiõis.

Kui tulbiõied langevad,
siis lõpetab ta õitsemist.
Et kevadel siis õitsema,
võiks ta jälle hakata.


Autor Mari-Liis Poom.

Punane roos

Igas roosiaias on,
palju roose punaseid.
Need roosid on nii imelised,
mis teevad soojaks südame.

Kui roosi aeda istutad sa,
siis pead hästi kastma ka.
Sest iga lill ju tahab saada,
kasvamiseks ikka vett.

Kuid kui tuleb aga talv,
siis peab roosi katma ka.
Sest roos on selline lilleke,
mis närbub, kui ta külma saab.


Autor Mari-Liis Poom.

Valge roos

Igas roosiaias on,

valged roosid olemas.

Need roosid on nii ilusad

ning lõhnavad ka kenasti.

Kui istutad roosi aeda sa,

siis pead hästi kastma ka.

Sest muidu roosid närbuvad,

ja lehedki maha kukuvad.

Kuid kui kastad hästi sa,

siis edasi ta kasvab ka.

Ning Talveks kinni katma sa,

pead need kuuseokstega.

Autor Mari-Liis Poom.

Delfiini lugu

Oli kaldale uhutud Delfiin,
kes sabapidi püüniste vahele jäi.
Siis aga ilmus rannale poiss,
kes lõikas läbi püünised.

Niimoodi vabaks sai Delfiin,
kelle uus kodu oli Merelooma haigla.
Seal tegeleti temaga ja raviti ta saba,
kuid amputeerima pidi selle siiski.

Siis sabata ujuda proovis Delfiin,
kuid hästi ei tulnud see välja tal.
Ta liigutas saba vasakule-paremale,
kuid saba üles-alla liikuma peab.

Siis aga tuli üks tuntud arst,
kes sabaproteesi Delfiinile tegi.
Kuid Delfiinile ei meeldinud sabaprotees,
hakkas ta vingerdama ja proteesi katki tegi.

Siis aga arst tegi teise proteesi,
kuid seegi ei sobinud Delfiinile hästi.
Ning kui arst tegi veel kolmanda proteesi,
siis rahunes maha ka lõpuks Delfiin.


Autor Mari-Liis Poom.

Boa

Boa on selline roomaja,
kes liigub ringi öösel.
Kuid kui õues on sobiv päike
siis võtab päikesevanni ta.

Boad ei ole mürgised,
vaid on hoopis mürgita.
Ta pole just osav jahimees,
kuid nädalaid söömata olla võib.

Boad on loomtoidulised,
kes rahulikult saaklooma haaravad.
Tema saagiks langevad,
sisalikud, linnud ja imetajad.

Kuid tavaolukorras boa,
inimest ei ründa.
Välja arvatud juhul,
kui ta väga näljane on.


Autor Mari-Liis Poom.

Püüton

Püütonid on roomajad,
kes ei ela Eestis.
Kohata me võime neid,
vaid Aafrikas, Aasias ja Austraalias.

Püütonil on säilinud,
kaks ühesugust kopsu.
Tema suurim vaenlane,
on ikka inimene.

Kui püüton oma peas on,
ei tohi teda segada.
Sest muidu võib nii juhtuda,
et tuleb ta ja kägistab sind.


Autor Mari-Liis Poom.

Kameeleon

Kameeleon on roomaja,
kes muudab oma värvi.
Vastavalt siis sellele,
mis ta meeleolu on.

Tema värv on roheline,
täpselt nagu murugi.
Kuid kui süüa tahab ta,
siis ikka pika keelega.

Peamine toit on putukad,
mille ta tervelt alla neelab.
Kuid ta oma silmadega,
selja taha näha võib.

Kameeleon ei ela Eestis,
sest siin on tal liiga külm.
Kuid kohata me võime teda,
hoopis Aafrikas ja Aasias.


Mari-Liis Poom.

Kilpkonn

Kilpkonn ujub ringi vees,
kuid maapeal käib ta munemas.
Kui on tal munad munetud,
siis jätab munad omapäi.

Kui on pojad koorunud,
siis hakkavad nad minema.
Ikka, ikka mere poole,
kus on nende emagi.


Autor Mari-Liis Poom.

Krokodill

Krokodill on roomaja,
kes jõevees ringi liigub.
Käib ta veest ju väljas ka.
et munema siis hakata.

Kui krokodill on munenud,
siis läheb ta vette tagasi.
Jätab munad omapäi,
kuni pojad on koorunud.

Siis pojad süüa otsivad,
ja vette tagasi lähevad.
Sest nii nad jõudu koguvad
ning suuremaks ka kasvavad.


Autor Mari-Liis Poom.

Kobra

Korbad elavad Aafrikas,
Indias kui ka Aasias.
Eestis kobra näha võid,
ainult Troopikamajas.

Kui kobra aga naksab sind,
siis võib halb ka hakata.
Sest nad on nii mürgised,
et pikali võid kukkuda.

Arsti poole pöörduma,
pead, kui kobra naksab sind.
Arst siis imeb mürgi välja,
ja teeb kaitsesüsti ka.


Autor Mari-Liis Poom.

Nastik

Nastikut võid kohata,
kui metsa lähed kõndima.
Nastik elab kivi all,
ja roomab ringi mujalgi.

Nastik pole nii mürgine,
kui on seda rästik.
Nastikul meeldib vesi ka,
kes jõevees ringi ujub.

Kui õues juba pime on,
siis magab nastik kivi all.
Et siis jälle hommikul,
võiks ta taaskord roomata.


Autor Mari-Liis Poom.

Rästik

Rästikut võid kohata,
kui metsa lähed kõndima.
Rästik roomab mööda maad,
ja võib sind ka naksata.

Kui rästik on sind naksanud,
siis võib halb ka hakata.
Sest ta nii mürgine,
et pikali võid kukkuda.

Arsti poole pöörduma,
pead, kui rästik naksab sind.
Siis arst imeb mürgi välja
ja teeb kaitsesüsti ka.


Autor Mari-Liis Poom.

Sisalik

Sisalik see roomab maas,
mööda teed ja muru.
Sabast teda hoida ei tohi,
sest lahti saba laseb ta.

Sisalik on limane
ja pruuni värvi roomaja.
Otsib ta süüa mulla seest,
sest seal on ussid ja putukad.

Kui aga õues pime on,
siis sisalik ka magab.
Et ta jälle hommikul,
võiks liikuma taas hakata.


Autor Mari-Liis Poom.

Sipelgas

Sipelgas pesa ehitab,
ühte suurde hunnikusse.
Neid on seal ju päris palju,
et ikka ruttu valmis saaks.

Sipelgas kõnnib mööda maad,
ja tassib oksi selja peal.
Kui on nad oksad ära viinud,
siis uusi oksi tooma lähevad.

Kui aga satud sipelgapessa,
siis võib valus hakata.
Sest sipelgapissi on nii kibe,
et see kipitab veel mitu tundi.


Autor Mari-Liis Poom.

Kärbes

Kärbes on üks musta värvi,
hirmus tüütu putukas.
Lendab ringi õues ta,
kuid vahest satub tuppa ka.

Toas kärbes lendab lambile,
et veidikene puhata.
Kuid peagi tõuseb õhku taas,
ja lendab jälle minema.

Kärbse jaoks on olemas,
poes ka kleepuv kärbselint.
Kui kärbes sinna kinni jääb,
siis ta elul lõpp on ka.


Autor Mari-Liis Poom.

Puuk

Puuk ei hüppa ega lenda,
vaid liigub mööda lehevart.
Puugi sinagi saada võid,
kui käid metsas kõndimas.

Kui puuk on ennast imenud,
sinu keha külge.
siis pead kohe pöörduma,
arsti vastuvõtule.

Arst siis võtab puugi välja,
ja siis sulle ka süsti teeb.
Sest puukentsefaliidi vastu,
on vaktsiin ka olemas.


Autor Mari-Liis Poom.

Kiil

Kiil on hästi pika keha,
ja heledate tiibadega putukas.
Kiile võid sa kohata,
palju jõe ja tiigi ääres.

Kiili keha on triibuline,
umbes nagu mesilasel.
Kuid kiilid ei lenda õiele,
vaid otsivad süüa hoopis kõrkjatest.

Kui saab läbi suvi soe,
siis kiilid magama heidavad.
Et kevadel võiks minna taas,
ikka ja jälle lendama.


Autor Mari-Liis Poom.

Parm

Parmud ringi lendavad,
suvel mere ja järve ääres.
Kui tuleb sinu käele parm,
siis verd ta imema võib hakata.

Parm on pisut suurem kui sääsk,
kuid piniseb sama valjusti.
Ning kui suvi läbi saab,
siis heidavad parmud magama.


Autor Mari-Liis Poom.

Herilane

Herilane on kollane
ja mustade triipudega putukas.
Kuid kui herilane nõelab,
siis võib tulla paistetus.

Kui herilast ei segata,
siis ta sind ei kimbuta.
Lendab lihtsalt minema,
ega tule enam tagasi.

Kui herilane tige on,
ei tohi teda segada.
Sest võib hoopis juhtuda,
et tuleb ta ja suskab sind.


Autor Mari-Liis Poom.

Mesilane

Mesilane on musta värvi
ja kollaste triipudega putukas.
Kes lendab õielt õiele,
et õietolmu korjata.

Siis ta lendab tagasi
oma mesitarusse.
Anna õietolmu ära,
ning lendab siis taas minema.

Kui õietolmu on piisavalt,
siis võib meetegu alata.
Ning kui kärjed mett on täis,
siis mesinik need minema viib.


Autor Mari-Liis Poom.

Vaablane

Vaablane on mesilasest
ja herilasest suurem.
Tema nõel on mürgine,
mis hinge kinni panna võib.

Kui on saanud inimene,
vaablase käest nõelata.
Siis peab ta kohe pöörduma,
arsti vastuvõtule.

Arst siis kohe süsti teeb,
mis mürgi kehast välja viib.
Sest kui abi kohe ei saa,
siis inimene ka surra võib.


Autor Mari-Liis Poom.

Sääsk

Sääsk on ikka üks hirmus,
ja salakaval putukas.
Kes lendab ja piniseb,
nii õues kui toas.

Kui aga lendab sääsk,
sinu käele või jalale.
Siis ta võib hakata,
sinu verd sealt imema.


Mari-Liis Poom.

Ämblik

Ämblik on üks pikajalgne,

musta värvi putukas.

Kes ronib puuvirna vahele,

ja siis sinna võrgu koob.

Kui ämblikuvõrku kinni jääb,

kärbes, sääsk või mesilane.

Siis nad sealt enam minema pääse,

sest ämblik võrgu kleepuvaks teeb.

Autor Mari-Liis Poom.

Sügistööd

"Oo mu kallis", kuis loomad süüa tahavad,
ilus on hommik ja päike juba kõrgel.
Vasikad piima tahavad
ja rohi põllul rohetab.
heinad tahvad tegemist
ning samuti ka silogi.
varsti viljakoristus
ja põhk ka tuleb rulli lüüa.
et loomadel oleks mida
talvel süüa ja alla panna.


Autor Mari-Liis Poom.

Loomakesed

Priima, Piirma koprake,
kalasaba kalake.
Hall on hunt kriimsilmake,
oranž on oravake siin.

Valge, valge hülgeke,
okkaline siilike.
Pruun on mesikäpake,
kollane tibupojake.


Autor Mari-Liis Poom.

Karu

Karu metsas kohata,
võid kui lähed kõndima.
Aga kunagi liiga sa,
ei tohi teha karule.

Kui karul pojad kaasas on,
siis ei tohi teda segada.
Muidu saab karu tigedaks,
ja võib tulla kallale.

Kuid kui teda ei segata,
siis on ta üpris rahulik.
Jalutab sinust lihtsalt mööda,
ja jätkab oma rännakut.

Autor Mari-Liis Poom.

Hunt

Hunti metsas kohata,
võid, kui lähed kõndima.
Aga hunti hirmutada,
kunagi ei tohi sa.

Kui hunt on sinu ligidal,
siis peab paigal olema.
Muidu võib nii juhtuda.
et tuleb hunt sulle kallale.

Kuid kui teda ei segata,
siis ei tee ta midagi.
Läheb lihtsalt oma teed,
ja jätkab oma tegevust.


Autor Mari-Liis Poom.

Kell

Kell see tiksub tikk-tikk-tikk,
näitab aega meile ta.
Kui kell on löönud till-till-till,
siis täis on täistund tiksunud.

Kui kellarattad töötavad,
siis osutid ka liiguvad.
Kuidas me muidu teada saame,
mis kell magama minema peab.

Autor Mari-Liis Poom.

Harakas

Lendas üks harakas puu otsa,
et viia süüa poegadele.
Harakapojad teevad siuts-siuts,
sest tühi on nende kõhuke.

Kui harakas pojad söödetud sai,
lendas ta taaskord minema.
Et pojad nüüd natuke puhata võiks
ja toiduke kõhus seedida saaks.

Kui pojad jälle ärkvel olid,
lendas harakas tagasi pessa.
Nokavahel jälle söögipoolist,
et pojakesed ikka kasvaksid ka.


Autor Mari-Liis Poom.

Kevadpüha luuletus

Tere, tere tibukene,
kana mune munakene.
Kuule, kuule kukekene,
laula kirev laulukene.
Värviline muna tuli,

kanast, mis on kullakarva.

Autor Mari-Liis Poom.

Tähtedesajus

Tähtedesajus öösel ma lendan,
näen sealt valgust, mis juhatab teed.
Kui pimedus võimust aina seal võtab,
siis tähedki pilve taha peitu kaovad.

Tähti vaadates tunnen südames,
et kuidas energia voolab mu sees.
Kui oma nina näitab ka suur kuu,
siis tuleb uni kohe silma sisse.


Autor Mari-Liis Poom.

Must hobu

Hobu must see jookseb teel,
et näha mida peremees teeb.
Kuid kui peremees silmist kaob,
siis kappab hobu teda otsima.

Leiab hobu peremehe üles
ja küsib, et kus ta niikaua oli.
Vastab peremees, et jalutasin ma,
sest metsa eksida kergelt ju võib.


Autor Mari-Liis Poom.

Päikesekiir

Üks päikesekiir paistab mu tuppa,
äratab üles mind hommikul vara.
Tõusen ma voodist ja jalutan kööki,
et teha kohvi ja hommikusööki.

Päikene paistab aina kõrgemalt,
siis kui lähen hambaid pesema ma.
Kui hambad on puhtad ja kõht ka täis,
võib minna metsa jalutama.


Autor Mari-Liis Poom.

Tähevalguse tee

Tähevalguse teel kõnnin ma veel,
et näha saaks planeete ja palju tähti ka.
Ei kuugi seal nägemata mul vist ei jää,
sest ta päikesele nii ligidal on.

Tähevalguse tee on ka Linnutee,
seal vahel on tunne, nagu oleksin Maal.
Kuid vahel ju torkab pähe üks mõte,
et läheksin tagasi Koduplaneedile.


Autor Mari-Liis Poom.

Õnn

Õnn me õuele ise ei tule,
otsima ikka peame minema.
Mõni õnne kohe üles leiab,
teisel aga kauem aega võtab see.

Õnn ei kasva ka puu oksa peal,
ei leia mullast seda me ka.
Kuid merepõhjast õnne leida võime,
sest seal võib olla palju sädelust.


Autor Mari-Liis Poom.

Liblikalend

Üks liblikas lendas lillele peale,
jäi sinna pidama, et puhata tiibu.
Kui tal oli jõudu jälle lennata,
siis tõusis ta õhku ja lendas minema.

Järgmise lille peal kohtas ta sugulast,
kes nägi temaga sarnane välja.
Läksid siis lendama mõlemad liblikad,
ja otsisid veel üht lille, kus puhata saaks.

Kolmanda lille peal nägid nad taas,
sugulast, kes nendega sarnane oli.
Võtsid ka tema endale kampa,
et nüüd kolmekesi taas lendama minna.


Autor Mari-Liis Poom.

Hommiku kohv

Kui üks õige hommik algab,

siis ikka tassi kohviga.

See lööb vere kehas käima,

ja pühib une silmilt ka.

Kuid peale kohvi joomise,

hommikul ka süüakse.

Muna, peekon ja ka sai,

et taldrik oleks rikkalik.

Ja ongi läbi hommikusöök,

nüüd koristame laua me.

Siis veel hambad peseme,
et need säraks päikese käes.


Autor Mari-Liis Poom.

Toonekurg

Toonekurg kõnnib mööda koplit,
otsides usse ja konni maast.
On ju temal ka kõhuke tühi,
kust ta muidu jõudu saaks.

Viib ta emakurele ka,
kes pesas mune soojendab.
natukene söögipoolist,
et ka tema jõud ei raugeks.

Kui pojad on munast koorunud,
siis ema ise neile süüa tassib.
Kuni nad saavad nii tugevaks,
et ise minna süüa otsima.


Autor Mari-Liis Poom.

Udu

Kui on õues pilvine,
siis pole näha midagi.
Sest udu maapeal laiutab,
ei taha ta ära kaduda.

Kui päike metsa tagant piilub,
ja udu maas on ikka veel.
Siis tõuseb tuul, mis pühib ta
maapealt hoopis minema.

Kui on päike juba kõrgel,
siis läheb vaikselt selgemaks.
Varsti paistab udu, mis oli maas,
üleval taevas pilvena.


Autor Mari-Liis Poom.

Tuul

Õues puhub tugev tuul,
puud on lookas igal pool.
Muru hakkab kasvama,
kui äike on läinud minema.

Kui tuul on veidi vaibunud,
siis lennukid on saabunud.
Et lasta välja reisijad,
kes tulid kaugelt puhkamast.

Lennukid nüüd puhkavad
ja veidi jõudu koguvad.
Et siis lasta peale taas,
need, kes puhkust vajavad.


Autor Mari-Liis Poom.

Üks päev, vares ja taat

Päev see algab rõõmuga,
suure päiksetõusuga.
On kaste maas ja lilledki,
lahti löövad õied siis.

Vares otsib süüa maast,
kui järsku ilmub sinna taat.
Ei varesele meeldi see,
et taadil käes on kandlekeel.

Siis vares lendas minema,
ei tema tahtnud kuulata.
Kuidas mängib vana taat,
oma armast kandlekest.


Autor Mari-Liis Poom.

Vihmasadu

Kui on õues vihmane,
ja särab taevas päikene.
Siis võib peagi näha ka,
taevas selget vikerkaart.

On porilombid kõikjal maas,
ja lapsed nendes hullamas.
Meeldib neile mängida,
lombis kuldse palliga.


Autor Mari-Liis Poom.

Rännumees

Üle kivide ja kändude,
läbi porilompide.
Kõnnib väike rännumees,
kes tuli kaugelt rännuteelt.

Käis ta läbi iga raja,
mis ta teele ette jäi.
Mõni rada tundus pikem,
teine hoopis lühem näis.

Lõpuks jõudis koju ta,
sai läbi tema matk nüüd ka.
Ütles siis see rännumees,
et kodus olla on nii hea.


Autor Mari-Liis Poom.

Tormine meri

Kui merel puhub tugev tuul,
siis laineid vohab igal pool.
Ei laevadki seal sõita saa,
selle suure tormiga.

Kui torm on veidi vaibunud,
ja merelt lained kadunud.
Siis laevad võivad liikuda
ning oma reisi jätkata.

Laevad veidi puhkavad,
nüüd oma kodusadamas.
Et nad võiksid liikuma,
uude kohta hakata.


Autor Mari-Liis Poom.

Elades maal

Kui tahad saada rahu sa,
siis tule maale elama.
Siin on palju värskem õhk,
linnulaul ning puude lõhn.

Maal on palju teha ka,
nii rohida kui riisuda.
Puid ka tuleks lõigata,
ning hekki palju pügada.

Maaal võid kaua magada,
ei pea vara ärkama.
Võid ka metsas kõndida
ning lihtsalt loodust nautida.


Autor Mari-Liis Poom.

Lumehelbeke

Lendleb taevast alla maale,
väike armas helbeke.
Ei ole ta ka helmeke,
vaid hoopis lumehelbeke.

Katab kogu maa ta ka,
peatselt paksu lumega.
Siis lapsed saavad sõita mäest,
alla nagu võluväel.

Samas võib ju väike tüdruk,
olla lumehelbeke.
Kes mängib ühes näidendis,
pisiarmast helbekest.


Autor Mari-Liis Poom.

Päkapikk

Kui on juba pime väljas,
siis asub tööle Päkapikk.
Käib ta iga lapse juures,
vaatab kas kõik magavad.

Siis ta võtab välja koti,
ja hakkab kommi jagama.
Peab ta jõudma läbi käia,
iga maja koduakna.

Kui kõik kommid jagatud,
siis algab pikk tee tagasi.
Kus teda juba ootamas,
on tühi saan ja palju tööd.


Autor Mari-Liis Poom.

Talv ja jõulud

Talvekuu see algab Novembris,
sajab lund ning rõõmus on meel.
Mäest nüüd alla lasta saab,
suuskade ja kelguga.

Varsti käima hakkavad,
akna taga punases.
Peas tal müts, kus valge tutt,
ei keegi muu, kui päkapikk.

Detsember teine talvekuu,
mis ühtlasi ka jõulukuu.
Siis tuppa jälle tuuakse,
suur ja vägev kuusepuu.

Paneme nüüd kuusele,
küünlad, kuulid, tuledki.
Ning kui tuleb hommik taas,
on kingid juba kuuse all.

Jõulud läbi, kingid käes,
Vana-aasta õhtu läeb.
Suure mürtsu-kärtsuga,
Saabumas pea Aasta Uus!



Autor Mari-Liis Poom.

Elu

Elus on hetki, mida ei muuda,
kuid on ka asju, mida ei saa.
Elupuu rohetab aias kui muru,
sest ta lehtede peal on päikese puru.

Elus on rõõmu, kui midagi juhtub
ning on ka kurbust kui midagi kaob.
Kui elus meil puudub lootusekiir,
siis midagi ikka leiame siit.

Elus on alati midagi head,
kui päikesekiire me leiame sealt.
Näitab ta valgust ja soojendab maad,
et selle muru kasvada saaks.


Autor Mari-Liis Poom.

September

September kena sügiskuu,
kooliaeg siis algab ju.
On lapsi palju sõiduteel,
kes üle sebra lähevad veel.

Kui koolis tunnid algavad,
siis õues lehed lendlevad.
Varsti kaetud kogu maa,
on värvilise vaibaga.

Nüüd lastel tunnid läbi said,
on jäänud minna koju vaid.
Et hommikul võiks ärgata,
taas rõõmsameelse tujuga.


Autor Mari-Liis Poom.

Päike paistab, karumõmm magab

Päike paistab, naeratab,
põder sammalt kaisutab.
Karu tammumas ka seal,
metsaveere raja peal.

Kui karu magab magusalt,
siis jänku hüppab lõbusalt.
Kui karu magab magusalt,
siis jänku hüppab lõbusalt.

Kui jänes hüppab jälle seal,
Sel rohelise raja peal.
Siis samal ajal jookseb ka,
orav paksu oksa peal.

Kui karu magab magusalt,
siis jänku naerab mõnusalt.
Kui karu magab magusalt,
siis jänku naerab mõnusalt.

Nüüd tähed taevas säravad,
ja päike läinud magama.
Sest taevasse taas ilmunud,
on kuu, mis paistab hirmunud.

Kui karu magab magusalt,
siis jänku hüppab lõbusalt.
Kui karu magab magusalt,
siis jänku naerab mõnusalt.


Autor Mari-Liis Poom.

Loomad karjamaal

Karjamaa on roheline, õitsenud on võilill väike.
Loomad söövad rohtu head, taevas paistab päikene.
Metsakohin lummab meelt, jakk see lehvib tuulekäes.
Kõnnin mööda metsateed, kuni jõuan mäele taas.
Vaatan mäel siis ringi ma, kas on kodu märkan ka.
Kui ees mul paistab aasake, siis tean seal kõnnib lehmake.


Autor Mari-Liis Poom.

Sügis

Kui õues muutub jahedaks,
siis sügis annab märku taas.
Ei enam randa minna saa,
ega merevee sees supelda.

Nüüd pole enam rohelust,
vaid palju värve igal pool.
Mõni puu on kollane,
teine jälle punane.

Kui lehed kokku riisuda,
siis saab suure hunniku.
Kus lastel mõnus hullata,
ning lehesõda mängida.

Ja saabki läbi sügiskuu,
end valmis seab ka talvekuu.
Siis kogu maa on kaetud taas,
paksu lumevaibaga!


Autor Mari-Liis Poom.

Suvekuu

Suvekuu see algab Juunis,
päike paistab ning soe on tuul.
Sirel õitseb, puud on lehtes,
murul lokkab võilill ju.

Teine suvekuu on Juuli,
siis saab randa ning ujuda ka.
Päike nahka pruunistab,
ja vesi keha jahutab.

Kolmas suvekuu on August,
sel kuul algab viljavõtt.
Kõik on valmis, et saaks minna,
põldu vilja lõikama.

Samal ajal sõidab traktor,
põllule koos käruga.
Ootab seal mil jõuab sinna,
komabin, et lasta vili kärusse.

Seejärel sõidab traktor jälle,
taaskord koju tagasi.
Et lasta vili kärust välja,
otse läbi kuivati.

Ja saabki läbi suvi soe,
peagi saabub sügis külm.
Kui puudelt lehelt langevad,
siis oksad raagu lähevad.

Enne talvetulekut,
lendavad siit minema.
Kõik, kes tulid suve veetma,
tagasi nüüd Lõunasse.

Talveunne jäävad ka,
karud, oravad ning siilid.
Et taaskord jälle ärgata,
kui kevadet on märgata!


Autor Mari-Liis Poom.

Kevad

Kevad algab Märtsikuus,
linnulaul on igal puul.
Rähn see toksib tok-tok-tok,
nii et puus on kinni nokk.

Aprill on teine kevadkuu,
siis ka vihma sajab ju.
Konn see hüppab tiigivees,
kala aga merevees.

Kolmas kevadkuu on Mai.
siis päike paistab nagu sai.
Sinililled on nii kenad,
õied lõhnavad kui kevad!


Autor Mari-Liis Poom.

Lõoke ja Leevike

Lõoke laulab põllu peal,
Leevike tal seltsiks seal.
Laulab Lõoke liirii-rii,
nii et pasitab taevapiir.

Leevike siis proovib ka,
ei taha jääda maha ta.
Laulab väike Leevike,
oma vaikse häälega.

Lõoke laulab uuesti,
liirii-liirii ja liirii-liirii.
Kui kätte jõuab õhtutund,

siis kõik on juba unenaal.

Autor Mari-Liis Poom.

Linnud ja loomad

Kust küll tuleb ku-ku-kuu,
kes teeb uhuu kõrgel puul.
Kägu kukub kella sees,
öökull lendab öösel veel.

Lehm teeb aasal mu-mu-muu,
lammas määgib laudas ju.
Siga ruigab muda sees,
nii et rõõmus on ta meel.

Kana aias kaagutab,
kukk aga õrrel kekutab.
Pardid plätserdavad vees,
nii et märjaks saavad veel.


Autor Mari-Liis Poom.

Metsaelu

Metsakohin nii mõnus,
puudekahin annab rahu.
Orav jookseb oksa peal,
Jänes hüppab mättal seal.

Karu kõnnib koopa ees,
hunt aga jookseb metsa teel.
Rebane hiilib puude taga,
kohevalt turris on ta saba.


Autor Mari-Liis Poom.

Vanal taadil oli farm

Elas kord üks vana taat,
kellel kodus oli farm.
Seal farmis pardid olid tal,
kes prääks-prääks tegid kogu aeg.

Teiseks olid tal seal kanad,
kes kaagutasid igal pool.
Aias teri nokkisid,
ja pessa mune munesid.

Kolmandaks tal olid sead,
kes püherdasid muda sees.
Tegid ruik-ruik pidevalt,
sest täis sai kõht head paremat.

Neljandaks tal olid lehmad,
kelle käest ta piima sai.
Kellad olid kaelas neil,
kui nad tulid lüpsile.

Viiendaks tal olid kassid,
kes miäu-miäu tegid kogu aeg.
Jooksid ringi õues nad,
Kuid toas nad käisid magamas.

Ja viimaseks tal olid koerad,
kes seal maja valvasid.
Kuudis konti närisid,
ja vahest tegid auh-auh ka.


Autor Mari-Liis Poom.

Üksik laev

Seilab kaugel mere peal,
kurb ja üksik laevake.
Sel laeval vaid üks meremees,
kes otsib kaaslast oma teel.

Sõidab aina edasi,
kuni jõuab saareni.
Jääb ta seal siis pidama,
et veidi jõudu koguda.

Varsti asub teele taas,
see väike armas laevake.
Kuid ei tea veel kuhu ta,
edasi võiks seilata.

On läbi saanud laeva reis,
ees ootamas nüüd kojusõit.
Et veidi aega puhata,
ning siis taas teele asuda.


Autor Mari-Liis Poom.

Tõugud, kookon ja liblikas

Tõugud maapeal roomavad,
tahavad süüa leida nad.
Kui on kõht neil saanud täis,
siis puuoksa peale kerivad end.

ehitab tõuk sinna kookoni,
ja magama siis end sätib end ta.
Läheb mööda päev ja kaks,
ning kookonist saanud on liblikas.


Autor Mari-Liis Poom.

Suveõhtu, Jaanilõke ja vilkuv mardikas

Suveõhtul ümber lõkke,
on nii mõnus istuda.
Tähesära ja tulekuma,
iialgi ei kustu mu südames.

Jaanipäeval taevas näha,
võid ka  Jaanimardikaid.
Vilguvad nad hästi kaua,
kuniks hommik saabub taas.

Jaanilõke põleb kaua,
peagi hääbub ta helendav pilt.
Varsti pole üldse näha,
mitte ühtki tulukest.


Autor Mari-Liis Poom.