Suveõhtul ümber lõkke,
on nii mõnus istuda.
Tähesära ja tulekuma,
iialgi ei kustu mu südames.
Jaanipäeval taevas näha,
võid ka
Jaanimardikaid.Vilguvad nad hästi kaua,
kuniks hommik saabub taas.
J
aanilõke põleb kaua,
peagi hääbub ta helendav pilt.
Varsti pole üldse näha,
mitte ühtki tulukest.
Autor Mari-Liis Poom.
No comments:
Post a Comment