Õnn

Õnn me õuele ise ei tule,
otsima ikka peame minema.
Mõni õnne kohe üles leiab,
teisel aga kauem aega võtab see.

Õnn ei kasva ka puu oksa peal,
ei leia mullast seda me ka.
Kuid merepõhjast õnne leida võime,
sest seal võib olla palju sädelust.


Autor Mari-Liis Poom.

Liblikalend

Üks liblikas lendas lillele peale,
jäi sinna pidama, et puhata tiibu.
Kui tal oli jõudu jälle lennata,
siis tõusis ta õhku ja lendas minema.

Järgmise lille peal kohtas ta sugulast,
kes nägi temaga sarnane välja.
Läksid siis lendama mõlemad liblikad,
ja otsisid veel üht lille, kus puhata saaks.

Kolmanda lille peal nägid nad taas,
sugulast, kes nendega sarnane oli.
Võtsid ka tema endale kampa,
et nüüd kolmekesi taas lendama minna.


Autor Mari-Liis Poom.

Hommiku kohv

Kui üks õige hommik algab,

siis ikka tassi kohviga.

See lööb vere kehas käima,

ja pühib une silmilt ka.

Kuid peale kohvi joomise,

hommikul ka süüakse.

Muna, peekon ja ka sai,

et taldrik oleks rikkalik.

Ja ongi läbi hommikusöök,

nüüd koristame laua me.

Siis veel hambad peseme,
et need säraks päikese käes.


Autor Mari-Liis Poom.

Toonekurg

Toonekurg kõnnib mööda koplit,
otsides usse ja konni maast.
On ju temal ka kõhuke tühi,
kust ta muidu jõudu saaks.

Viib ta emakurele ka,
kes pesas mune soojendab.
natukene söögipoolist,
et ka tema jõud ei raugeks.

Kui pojad on munast koorunud,
siis ema ise neile süüa tassib.
Kuni nad saavad nii tugevaks,
et ise minna süüa otsima.


Autor Mari-Liis Poom.

Udu

Kui on õues pilvine,
siis pole näha midagi.
Sest udu maapeal laiutab,
ei taha ta ära kaduda.

Kui päike metsa tagant piilub,
ja udu maas on ikka veel.
Siis tõuseb tuul, mis pühib ta
maapealt hoopis minema.

Kui on päike juba kõrgel,
siis läheb vaikselt selgemaks.
Varsti paistab udu, mis oli maas,
üleval taevas pilvena.


Autor Mari-Liis Poom.

Tuul

Õues puhub tugev tuul,
puud on lookas igal pool.
Muru hakkab kasvama,
kui äike on läinud minema.

Kui tuul on veidi vaibunud,
siis lennukid on saabunud.
Et lasta välja reisijad,
kes tulid kaugelt puhkamast.

Lennukid nüüd puhkavad
ja veidi jõudu koguvad.
Et siis lasta peale taas,
need, kes puhkust vajavad.


Autor Mari-Liis Poom.

Üks päev, vares ja taat

Päev see algab rõõmuga,
suure päiksetõusuga.
On kaste maas ja lilledki,
lahti löövad õied siis.

Vares otsib süüa maast,
kui järsku ilmub sinna taat.
Ei varesele meeldi see,
et taadil käes on kandlekeel.

Siis vares lendas minema,
ei tema tahtnud kuulata.
Kuidas mängib vana taat,
oma armast kandlekest.


Autor Mari-Liis Poom.

Vihmasadu

Kui on õues vihmane,
ja särab taevas päikene.
Siis võib peagi näha ka,
taevas selget vikerkaart.

On porilombid kõikjal maas,
ja lapsed nendes hullamas.
Meeldib neile mängida,
lombis kuldse palliga.


Autor Mari-Liis Poom.

Rännumees

Üle kivide ja kändude,
läbi porilompide.
Kõnnib väike rännumees,
kes tuli kaugelt rännuteelt.

Käis ta läbi iga raja,
mis ta teele ette jäi.
Mõni rada tundus pikem,
teine hoopis lühem näis.

Lõpuks jõudis koju ta,
sai läbi tema matk nüüd ka.
Ütles siis see rännumees,
et kodus olla on nii hea.


Autor Mari-Liis Poom.

Tormine meri

Kui merel puhub tugev tuul,
siis laineid vohab igal pool.
Ei laevadki seal sõita saa,
selle suure tormiga.

Kui torm on veidi vaibunud,
ja merelt lained kadunud.
Siis laevad võivad liikuda
ning oma reisi jätkata.

Laevad veidi puhkavad,
nüüd oma kodusadamas.
Et nad võiksid liikuma,
uude kohta hakata.


Autor Mari-Liis Poom.

Elades maal

Kui tahad saada rahu sa,
siis tule maale elama.
Siin on palju värskem õhk,
linnulaul ning puude lõhn.

Maal on palju teha ka,
nii rohida kui riisuda.
Puid ka tuleks lõigata,
ning hekki palju pügada.

Maaal võid kaua magada,
ei pea vara ärkama.
Võid ka metsas kõndida
ning lihtsalt loodust nautida.


Autor Mari-Liis Poom.

Lumehelbeke

Lendleb taevast alla maale,
väike armas helbeke.
Ei ole ta ka helmeke,
vaid hoopis lumehelbeke.

Katab kogu maa ta ka,
peatselt paksu lumega.
Siis lapsed saavad sõita mäest,
alla nagu võluväel.

Samas võib ju väike tüdruk,
olla lumehelbeke.
Kes mängib ühes näidendis,
pisiarmast helbekest.


Autor Mari-Liis Poom.

Päkapikk

Kui on juba pime väljas,
siis asub tööle Päkapikk.
Käib ta iga lapse juures,
vaatab kas kõik magavad.

Siis ta võtab välja koti,
ja hakkab kommi jagama.
Peab ta jõudma läbi käia,
iga maja koduakna.

Kui kõik kommid jagatud,
siis algab pikk tee tagasi.
Kus teda juba ootamas,
on tühi saan ja palju tööd.


Autor Mari-Liis Poom.

Talv ja jõulud

Talvekuu see algab Novembris,
sajab lund ning rõõmus on meel.
Mäest nüüd alla lasta saab,
suuskade ja kelguga.

Varsti käima hakkavad,
akna taga punases.
Peas tal müts, kus valge tutt,
ei keegi muu, kui päkapikk.

Detsember teine talvekuu,
mis ühtlasi ka jõulukuu.
Siis tuppa jälle tuuakse,
suur ja vägev kuusepuu.

Paneme nüüd kuusele,
küünlad, kuulid, tuledki.
Ning kui tuleb hommik taas,
on kingid juba kuuse all.

Jõulud läbi, kingid käes,
Vana-aasta õhtu läeb.
Suure mürtsu-kärtsuga,
Saabumas pea Aasta Uus!



Autor Mari-Liis Poom.

Elu

Elus on hetki, mida ei muuda,
kuid on ka asju, mida ei saa.
Elupuu rohetab aias kui muru,
sest ta lehtede peal on päikese puru.

Elus on rõõmu, kui midagi juhtub
ning on ka kurbust kui midagi kaob.
Kui elus meil puudub lootusekiir,
siis midagi ikka leiame siit.

Elus on alati midagi head,
kui päikesekiire me leiame sealt.
Näitab ta valgust ja soojendab maad,
et selle muru kasvada saaks.


Autor Mari-Liis Poom.

September

September kena sügiskuu,
kooliaeg siis algab ju.
On lapsi palju sõiduteel,
kes üle sebra lähevad veel.

Kui koolis tunnid algavad,
siis õues lehed lendlevad.
Varsti kaetud kogu maa,
on värvilise vaibaga.

Nüüd lastel tunnid läbi said,
on jäänud minna koju vaid.
Et hommikul võiks ärgata,
taas rõõmsameelse tujuga.


Autor Mari-Liis Poom.

Päike paistab, karumõmm magab

Päike paistab, naeratab,
põder sammalt kaisutab.
Karu tammumas ka seal,
metsaveere raja peal.

Kui karu magab magusalt,
siis jänku hüppab lõbusalt.
Kui karu magab magusalt,
siis jänku hüppab lõbusalt.

Kui jänes hüppab jälle seal,
Sel rohelise raja peal.
Siis samal ajal jookseb ka,
orav paksu oksa peal.

Kui karu magab magusalt,
siis jänku naerab mõnusalt.
Kui karu magab magusalt,
siis jänku naerab mõnusalt.

Nüüd tähed taevas säravad,
ja päike läinud magama.
Sest taevasse taas ilmunud,
on kuu, mis paistab hirmunud.

Kui karu magab magusalt,
siis jänku hüppab lõbusalt.
Kui karu magab magusalt,
siis jänku naerab mõnusalt.


Autor Mari-Liis Poom.

Loomad karjamaal

Karjamaa on roheline, õitsenud on võilill väike.
Loomad söövad rohtu head, taevas paistab päikene.
Metsakohin lummab meelt, jakk see lehvib tuulekäes.
Kõnnin mööda metsateed, kuni jõuan mäele taas.
Vaatan mäel siis ringi ma, kas on kodu märkan ka.
Kui ees mul paistab aasake, siis tean seal kõnnib lehmake.


Autor Mari-Liis Poom.

Sügis

Kui õues muutub jahedaks,
siis sügis annab märku taas.
Ei enam randa minna saa,
ega merevee sees supelda.

Nüüd pole enam rohelust,
vaid palju värve igal pool.
Mõni puu on kollane,
teine jälle punane.

Kui lehed kokku riisuda,
siis saab suure hunniku.
Kus lastel mõnus hullata,
ning lehesõda mängida.

Ja saabki läbi sügiskuu,
end valmis seab ka talvekuu.
Siis kogu maa on kaetud taas,
paksu lumevaibaga!


Autor Mari-Liis Poom.

Suvekuu

Suvekuu see algab Juunis,
päike paistab ning soe on tuul.
Sirel õitseb, puud on lehtes,
murul lokkab võilill ju.

Teine suvekuu on Juuli,
siis saab randa ning ujuda ka.
Päike nahka pruunistab,
ja vesi keha jahutab.

Kolmas suvekuu on August,
sel kuul algab viljavõtt.
Kõik on valmis, et saaks minna,
põldu vilja lõikama.

Samal ajal sõidab traktor,
põllule koos käruga.
Ootab seal mil jõuab sinna,
komabin, et lasta vili kärusse.

Seejärel sõidab traktor jälle,
taaskord koju tagasi.
Et lasta vili kärust välja,
otse läbi kuivati.

Ja saabki läbi suvi soe,
peagi saabub sügis külm.
Kui puudelt lehelt langevad,
siis oksad raagu lähevad.

Enne talvetulekut,
lendavad siit minema.
Kõik, kes tulid suve veetma,
tagasi nüüd Lõunasse.

Talveunne jäävad ka,
karud, oravad ning siilid.
Et taaskord jälle ärgata,
kui kevadet on märgata!


Autor Mari-Liis Poom.

Kevad

Kevad algab Märtsikuus,
linnulaul on igal puul.
Rähn see toksib tok-tok-tok,
nii et puus on kinni nokk.

Aprill on teine kevadkuu,
siis ka vihma sajab ju.
Konn see hüppab tiigivees,
kala aga merevees.

Kolmas kevadkuu on Mai.
siis päike paistab nagu sai.
Sinililled on nii kenad,
õied lõhnavad kui kevad!


Autor Mari-Liis Poom.

Lõoke ja Leevike

Lõoke laulab põllu peal,
Leevike tal seltsiks seal.
Laulab Lõoke liirii-rii,
nii et pasitab taevapiir.

Leevike siis proovib ka,
ei taha jääda maha ta.
Laulab väike Leevike,
oma vaikse häälega.

Lõoke laulab uuesti,
liirii-liirii ja liirii-liirii.
Kui kätte jõuab õhtutund,

siis kõik on juba unenaal.

Autor Mari-Liis Poom.

Linnud ja loomad

Kust küll tuleb ku-ku-kuu,
kes teeb uhuu kõrgel puul.
Kägu kukub kella sees,
öökull lendab öösel veel.

Lehm teeb aasal mu-mu-muu,
lammas määgib laudas ju.
Siga ruigab muda sees,
nii et rõõmus on ta meel.

Kana aias kaagutab,
kukk aga õrrel kekutab.
Pardid plätserdavad vees,
nii et märjaks saavad veel.


Autor Mari-Liis Poom.

Metsaelu

Metsakohin nii mõnus,
puudekahin annab rahu.
Orav jookseb oksa peal,
Jänes hüppab mättal seal.

Karu kõnnib koopa ees,
hunt aga jookseb metsa teel.
Rebane hiilib puude taga,
kohevalt turris on ta saba.


Autor Mari-Liis Poom.

Vanal taadil oli farm

Elas kord üks vana taat,
kellel kodus oli farm.
Seal farmis pardid olid tal,
kes prääks-prääks tegid kogu aeg.

Teiseks olid tal seal kanad,
kes kaagutasid igal pool.
Aias teri nokkisid,
ja pessa mune munesid.

Kolmandaks tal olid sead,
kes püherdasid muda sees.
Tegid ruik-ruik pidevalt,
sest täis sai kõht head paremat.

Neljandaks tal olid lehmad,
kelle käest ta piima sai.
Kellad olid kaelas neil,
kui nad tulid lüpsile.

Viiendaks tal olid kassid,
kes miäu-miäu tegid kogu aeg.
Jooksid ringi õues nad,
Kuid toas nad käisid magamas.

Ja viimaseks tal olid koerad,
kes seal maja valvasid.
Kuudis konti närisid,
ja vahest tegid auh-auh ka.


Autor Mari-Liis Poom.

Üksik laev

Seilab kaugel mere peal,
kurb ja üksik laevake.
Sel laeval vaid üks meremees,
kes otsib kaaslast oma teel.

Sõidab aina edasi,
kuni jõuab saareni.
Jääb ta seal siis pidama,
et veidi jõudu koguda.

Varsti asub teele taas,
see väike armas laevake.
Kuid ei tea veel kuhu ta,
edasi võiks seilata.

On läbi saanud laeva reis,
ees ootamas nüüd kojusõit.
Et veidi aega puhata,
ning siis taas teele asuda.


Autor Mari-Liis Poom.

Tõugud, kookon ja liblikas

Tõugud maapeal roomavad,
tahavad süüa leida nad.
Kui on kõht neil saanud täis,
siis puuoksa peale kerivad end.

ehitab tõuk sinna kookoni,
ja magama siis end sätib end ta.
Läheb mööda päev ja kaks,
ning kookonist saanud on liblikas.


Autor Mari-Liis Poom.

Suveõhtu, Jaanilõke ja vilkuv mardikas

Suveõhtul ümber lõkke,
on nii mõnus istuda.
Tähesära ja tulekuma,
iialgi ei kustu mu südames.

Jaanipäeval taevas näha,
võid ka  Jaanimardikaid.
Vilguvad nad hästi kaua,
kuniks hommik saabub taas.

Jaanilõke põleb kaua,
peagi hääbub ta helendav pilt.
Varsti pole üldse näha,
mitte ühtki tulukest.


Autor Mari-Liis Poom.